Mis on DNS-i otsing?
DNS-i otsing (Lookup) on päringuprotsess, mis teisendab domeeninimed (nagu example.com) IP-aadressideks ja muuks DNS-teabeks. See tööriist võimaldab teil hõlpsalt kontrollida erinevaid DNS-kirjeid, sealhulgas A (IPv4), AAAA (IPv6), MX (meil), TXT, NS (nimeserver), CNAME ja SOA. Kasutatakse DNS-i konfiguratsiooni kontrollimiseks, tõrkeotsinguks ja domeeniteabe uurimiseks.
Mis vahe on A-kirjetel ja AAAA-kirjetel?
A-kirjed teisendavad domeeninimed IPv4-aadressideks (nt 192.0.2.1). IPv4 on 32-bitine aadressisüsteem, millel on umbes 4.3 miljardit aadressi. AAAA-kirjed (quad-A) teisendavad domeeninimed IPv6-aadressideks (nt 2001:db8::1). IPv6 on 128-bitine aadressisüsteem, millel on praktiliselt lõpmatu aadressiruum, lahendades IPv4-aadresside ammendumise. Kaasaegsetel veebisaitidel on sageli mõlemat tüüpi kirjed, et toetada kahe pinu (dual-stack) keskkondi.
Mis on MX-kirjed? Kuidas need on seotud e-kirjade saatmisega?
MX-kirjed (Mail Exchange Records) määravad meiliserverid, mis võtavad selle domeeni jaoks e-kirju vastu. Saate määrata mitu MX-kirjet, millest igaühel on prioriteediväärtus. Madalamad numbrid näitavad kõrgemat prioriteeti ja meil toimetatakse esmalt kõrge prioriteediga serveritesse. Näide: kui domeenil example.com on kaks MX-kirjet '10 mail1.example.com' ja '20 mail2.example.com', kasutatakse eelistatult mail1 ja kui mail1 on maas, kasutatakse tagavarana mail2. Kui e-kiri ei jõua kohale, on MX-kirjete kontrollimine esimene tõrkeotsingu samm.
Milleks kasutatakse TXT-kirjeid?
TXT-kirjed salvestavad domeeni kohta suvalist tekstiteavet. Peamised kasutusviisid on järgmised: **SPF (Sender Policy Framework)**: meili saatja serveri legitiimsuse valideerimine, **DKIM (DomainKeys Identified Mail)**: e-posti digitaalallkirjad, **DMARC (Domain-based Message Authentication, Reporting & Conformance)**: e-posti autentimispoliitika, **Domeeni omandiõiguse kontrollimine**: Google Search Console'i, Google Workspace'i, SSL-sertifikaadi väljastamise autentimiseks, **Muu konfiguratsiooniteave**: saidi autentimismärgid, teenuse integreerimise teave jne. Näide SPF-kirjest: 'v=spf1 include:_spf.example.com ~all'
Mis on NS-kirjete ja nimeserverite vaheline seos?
NS-kirjed (Name Server Records) määravad selle domeeni autoriteetsed DNS-serverid (nimeserverid). Domeeni registreerimisel paneb nimeserverite määramine registraatori juures need nimeserverid DNS-teavet haldama. Tavaliselt määratakse liiasuse tagamiseks mitu nimeserverit (nt ns1.example.com, ns2.example.com). Domeeni ülekandmise või hostingu muutmise ajal tuleb NS-kirjed muuta uuteks nimeserveriteks. Pärast muudatusi võib levik DNS-serveritesse üle maailma võtta aega kuni 48 tundi.
Millal tuleks kasutada CNAME-kirjeid?
CNAME-kirjed (Canonical Name Records) määratlevad domeeni aliased. Näiteks kui 'www.example.com' on seatud CNAME-kirjeks domeenile 'example.com', käsitletakse www-prefiksiga juurdepääsu õigesti. Peamised kasutusviisid: **Alamdomeeni edastamine**: blog.example.com → hosting-provider.com, **CDN-i konfiguratsioon**: cdn.example.com → cdn-provider.net, **Koormusejaotajad**: api.example.com → lb.cloud-provider.com. Ettevaatust: CNAME-kirjeid ei saa määrata juurdomeenidele (example.com), ainult alamdomeenidele (www.example.com jne). Samuti ei saa CNAME eksisteerida koos teiste kirjetega (A, MX jne) samal nimel.
Kui kaua võtab DNS-i päringu tulemuste levik aega?
Aeg, mis kulub DNS-i muudatuste levimiseks üle maailma, määratakse peamiselt TTL-i (Time To Live) abil. Kui TTL on 3600 sekundit (1 tund), hoiavad DNS-i lahendajad vana teavet vahemälus kuni 1 tund. Lühikeste TTL-ide määramine enne DNS-i muudatusi (nt 300 sekundit = 5 minutit) kiirendab muudatuste levikut pärast muudatust. Tavaliselt levivad DNS-i muudatused minutite kuni tundidega, kuid mõned internetiteenuse pakkujad (ISP) võivad võtta aega kuni 48 tundi. See tööriist võimaldab teil koheselt kontrollida, kas muudatused on õigesti konfigureeritud, tehes päringuid autoriteetsetele DNS-serveritele reaalajas.
Kuidas DNS-i otsingu tööriist töötab?
See tööriist hangib DNS-teavet järgmiste sammude abil: 1) Kasutaja määrab domeeninime ja kirjatüübid, 2) Brauser saadab päringu PHP taustaprogrammile, 3) Server teostab DNS-i päringuid, kasutades PHP funktsioone nagu dns_get_record(), 4) Hangib uusima DNS-teabe autoriteetsetelt DNS-serveritelt, 5) Vormindab tulemused ja tagastab need brauserile, 6) JavaScript kuvab tulemused kasutajasõbralikus vormingus. See ei toimu ainult brauseris; DNS-i päringud teostatakse serveripoolel täpse ja ajakohase teabe saamiseks. Sisestatud domeeninimesid ei logita, kaitstes privaatsust.